Sámeskåvllåstivras ålgusvatteduvvam (SamS)
Moadda fuolke gudi li moattegielaga li muhttijn gássjelisvuodajda boadádallam, valla ålomusá javlli aj moattegielakvuohta ávkijt buktá. Sij e lulun goassak guovtegielakvuoda dagi bierggit. Vállji dån aj moattegielakvuohtaj, árvulasj le.
Vatte mánnásit vaddagav:
Giellamáhto válljimmáhttelisvuodav vaddi.
Sámeskåvllåstivras (SamS) ålgusvattedum
Ålgusj: Anders Östergren
Sisadno
Dunji gut moattegielakvuodas fuolken berusta 7
Majt giella ulmutjij mierkki? 7
Manen guovte- jali moattegielakvuohta 8
Majt åtsådibme guovte- jali moattegielakvuoda birra javllá 8
Gåktu mánná moattegielagin sjaddá 9
Moattegielakvuoda åvddånibme 12
Sámegiella åvddåskåvlån ja skåvlån 14
Moattegielak åvddånibme - majt máhttep vil dahkat? 15
Låhkåmdiedo 21
Ábnnasa sámegiellaj 22
Vatte mánnásit vaddagav:
Giellamáhto vaddi válljimmáhttelisvuodav
DUNJI GUT MOATTEGIELAKVUODAV FUOLKEN BERUSTA
Gávnnuji moadda máná Sámeednamin gudi sámegielav hejman jali sebrudagán gulli. Mánáj äjgáda li márjju ietja bajássjaddam Sámen. Äjgádijs muhtema li sámegielav hejman oahppam ja bisodum li dav jagij tjadá, gå iehtjáda li gielav vajálduhttám. Gávnnuji aj äjgáda gudi älla goassak bessam sámegielav oahppat gå nuora lidjin. Dát girjátja ulmme le didjij gudi lihpit äjgáda ja gudi guovtegielakvuodas dáro- ja sámegielan berustihpit. Juska vil gåktu dijá máhto sámegielan li de ietja ihkap ietjada mánájda máhttelisvuodav vaddet sámegielav oahppat ja guovtijn gielajn bajássjaddat. Dán girjátjin bagádip ja diededip didjij gudi sihtabihtit dáv vaddagav ietjada mánájda vaddet.
MAJT GIELLA ULMUTJIJ MIERKKI?
Giella moadda dåjma vuosstájvásstet. Giella le nävvo majt ávkkip gå sihtap ietjá ulmutjijn aktavuodav válldet ja juojddá sunji giehttot jali sujsta juoŋga birra gatjádit. Dárbahip dav dádjadittjat, ájádalátjit ja guoradalátjit. Bájnatjit iehtjama viessomvidjurijt iehtjama gielav/ gielajt dárbahip. Giella le mijá ruohttsasij oasse ja garra aktavuohta giela ja identitehta gaskan gávnnu. Mánná gen äjgáda umasslágásj gielajt ságasti máhttá ietjas goappásj gielaj identifierit, guovte giellaj hárjjánam ja guovtet kultuvrraárbes säbrrá. Åvdedittjat dáv guovtegärddásasj gielalasj ja kultuvralasj identitehtav mánnáj le ájnas dij äjgádin vuosedihptit goappásj giela li ájnnasa. Birástiddje sebrudagá vuojno li aj gielajda ájnnasa. Gássjelisvuoda dávk sjattatji jus äjgáda e sjiehtada ássjij birra ma giellaválljimij ja giellaávkkimij hejman guosská jali jus birástiddje sebrudahka
imájdallá jali tjabu le negatijvalasj máná guovtegielakvuohtaj. Mánná gut oahppá avta ietjas gielaj åvdås skábmádit sihtá ruvvaláhkáj dav gádodit ja álkkesláhkáj målssu ietjá giellaj manna le ienep árvvo. Nannitjit máná gielalasj iesjdåbdov ja jálosvuodav goappásj gielajda ja kultuvrajda äjgáda máhtti ednagav dahkat.
MANEN GUOVTE-JALI MOATTEGIELAKVUOHTA
Alleväráldin li guhka ájgev moattegielakvuodav tjuolldasin adnám ja avtagielakvuodav iemelágátjin, valla globalalattjat le ajtu sádep máná måttijn gielajn gå val avtajn badjáni. Vuorbálattjat li vuojno moattegielakvuohtaj rievddaduvvam buorebuj maŋemus jahkelågon aj mijá väráltoasen. Svierigin dálla gávnnuji moaddatjuohtetuvsán fuolke ma válljiji ietjasa mánájda moattegielak bajedimev vaddet. Máhttet ienep gå avtav gielav ja oassálasstet moatten kultuvran mánnáj vaddá máhttelisvuodajt aktavuodajda guorraulmutjij måttijn umasslágásj juohkusijn gå avtagielagijn buohtastahttá. Gudi badjáni måttijn gielajn álu berusti ja diehtemvájnoga ajn vil ådå gielajda, ietjá kultuvrajda ja ietjá ájádallamvuogijda. Dan láhkáj máhttá moattegielak bajedibme stuoráp gierddisvuodav sebrudagán åvdedit.
Guovte-jali moattegielakvuohta ij le val boanndudahka ulmutjij ájnat le sebrudak máhttelisvuohta. Dálásjájge buorre giellamáhto ájnnasin aneduvvi sierraláhkáj europa integrasjåvnnåj ja lassániddje globaliserimij. Moattegielakvuohta vaddá ulmutjij stuoráp válljimmáhttelisvuodav, ihka dal gullu virgev válljit, rijkav målssot jali aktijvuodajt anodit berrahij ja rádnaj rájáj rastá.
MAJT ÅTSÅDIBME GUOVTE-JALI MOATTEGIELAKVUODA BIRRA JAVLLÁ?
1960-lågo rádjáj åtsådiddje ällim ållu åvtåmielalattja gåktu moattegielakvuohta ulmutjav bájnasj. Jáhkkin iehtjádij siegen sierravuojnno gávnnuj moattegielakvuoda ja ietjá diehtoåvddånime gaskan unneplågománájn. Moattegielak vidjura gáktuj Sámen jáhkkin bv. guovtegielakvuohta luluj hieredit sáme mánájt dárogielav oahppat. Uddni diehti máná dávk buorre máhtojda ienep gå avta gielan jåvsådittji. Dasi vil moadda åtsådime li vuosedam moattegielak máná álu li ienep hiebadahke ietjasa ájádallamin gå avtagielak máná ja álkkebut åmasti ájn vil ienep gielajt. Gå guovtegielak mánájn agev le aktavuohta guovte giellavuogádagáj de guoradallam ájádallamvuohke åvddån ruvábut dájn mánájn- juoga mij åvdet åhpadimev gájkkásattjat. Mánán gänna juo árrat le aktavuohta ienep gå avtajn gielajn, máhttá gähppadit moattegielagin sjaddat. Mierkki moattegielakvuohta ij le ållu nåvkå. Äjgádin le ájnas aktijvalattjat moattegielakvuodav åvdedit. Dasi vil ihkeven ednagav giehpet jus åvddåskåvllå, skåvllå ja sebrudahka stuorrát aj doarjjot máná moattegielak åvddånimev. (Vuollelin girjátjin gåvådip makkir máhttelisvuoda gávnnuji sámegielav skåvlån låhkåt.)
GÅKTU MÁNNÁ MOATTEGIELAGIN SJADDÁ?
Gå mierredihpit mánáv moattegielakvuohtaj bájedit de le ájnas dárkkelit ájádallabihtit gåktu dahkat. Gielav ep árbbi, ájnat oahppap dav umasslágásj ulmutjijs umasslágásj vidjurijn ja umasslágásj ájgijn viessomin. Vuostasj jagijn li äjgáda ájnnasamos gielalasj åvddågåvå; maŋebut rádna ájnnasappo sjaddi. Åvddåskåvlå ánburgev diehttelis ij galga uhtsedit ja ij ga skåvlå, sierraláhkáj mij gullu tjálálasj giellaj (låhkåm- ja tjállemåvddånibme) ja skåvllågiela åvddånime gávttuj (oahppat laborasjåvnnådiedádusájt ja girjjeárvustallamijt tjállet, ságastallat abstraktalasj ábnnsijt degu ‘ráddidus ja rijkabiejvve' jnv. - de: dakkira ma skåvlå doajmmaj gulluji). Slåhttåmediajn li aj stuorra ájnasvuohta giellaåvddånibmáj. Åvddånittjat giella gähtjo ájgev arvusmáhttemav dárbahi.
Äjgádin máhttebihtit ietjada máná moattegielasj åvddånimev bájnatjit. Fuolke ja birrasa duogen le gåktu máná moattegielaga sjaddi . Vuollelin vuosedip gålmmå umasslágásj fuolkkevidjura ja oajvvadip gåktu máhttebihtit dahkat vaj ietjada mánná galggá sáme- ja dárogielav åmastit. Diehttelis mánájn daj umasslágásj vidjurijn umasslágásj álggovidjurijt guovtegielagin sjaddat: mánájn gudi badjáni sámegielajn hejman ja hejma ålggolin li stuoráp máhttelisvuoda ietja aktijvalasj guovtegielagin sjaddat gå máná gudi gielav vuorjját gulli. Valla ájádallit binnásj le buorep gå ij åbbå majdik: sámegielav vehik dádjadit ja iesj márjju dav ávkkit muhttijn le árvulasj!
Lågå gájkka tevstav; bádtjimijs moatte ma vatteduvvi färttáhasj åsijn li gájkkásattja ja guosski aj ietjá fuolkkevidjurijda.
1. Goappásj äjgáda sámegielav ságastibá
Jus goappátja sámegielav ságastibá de máhttebihtte dav ietjada mánájn stájggat ságastit ja mánáv dibddet dárogielav hejma ålggolin oahppat (åvddåskåvlån ja skåvlån, TVan, rádnajs ålggon, jnv.) Mánná oadtju de sámegielav vuostasjgiellan. Gå dárogielan le alla árvvo ja danen gå ávkkiduvvá juohkka sajen birrasin sebrudagán, de mánná dav váni juorrula oahppá. Ähppe dárbaha huksat dárogiela diehti ájnat sámegiella dávk gássjelisvuodajt buvtisj. Bisodittjat gielav moadda åtsådime li vuosedam ij le nuoges äjgáda unneplågogielav ietjasa mánájn ságasti; ieneplåhkogiella vuojnnet målssu dav ja ájnnasamos giellan sjaddá - sierraláhkáj gå mánnáj skåvllå ja rádna ájnnasappo gå häjmma sjaddá. Jus sihtá unneplågogielav bisodit viertti umassláhkáj sebrudagás doarjoduvvat - dán vidjurin iehtjádij siegen ásada åhpadusáv sámegielan ja sámegiellaj åvddåskåvlån ja skåvlån.
2. Äjgáda umasslágásj gielajt ságastibá; sámegielav ja dárogielav
Jus dunnun li umasslágásj iednegiela, de le giehpemus mánnáj dåj stájggat ietjada gielav mánájn ságastihppe ja ähppe gielaj gaskan målsuda. Gåhtjoduvvá akta ulmusj - akta giella - vuogádahka. Danen gå ieddne álu mánájn viessu vuostasj ájgev de le dábálasj mánná vuostak suv gielav buorebut oahppá. Jus dåj äjggáda nubbe nuppe gielav ságastihppe de máhttebihtte válljit sámegielav ságastit gaskada nannitjit dáv gielav: mánán dávk lisj aktavuohta unneplågogielajn sámegielajn vuorjját hejma ålggolin gå ieneplågogielajn dárogielajn. Diedon máhttebihtte aj válljit gaskada dárogielav ságastit jus adnebihtte buorebut hiehpá.
Ájnas le dån gut le sámegielak äjgát stájggat sámegielav ságasta mánájn, aj gå säbrástalá ietjá ulmutjij, berrahij ja rádnaj. Jus iehtjáda, bv. máná ståhkarádna, e sámegielav dádjada, máhtá sidjij jårggålit vaj oasálasjvuodav dåbddi. Máhtá aj sijáv muhtem bágojt sámegielan oahppat. Jus ietjá sámegielak ulmutja birrasin gávnnuji de máhtá gåhttjot sijáv mánájn ságastit (sierraláhkáj sámegielak rádna li árvulattja!). Ságasta sámegielav mánájn gájkka árggabiejvvevidjurijn, hejma ålggolin aj gå oasesta ja guossida skihpaguovdátjav. Ságasta, lávllo ja ståga mánájn nåv ednagav gå máhttelis - gájkka dá dåjma li giellaåvdediddje. Ájnas le aj mánnáj låhkåt. Ietján gå mårredis säbrástallamav vaddá, aktavuodav aj tjáledum gielajn vaddá. Máná giella dajna åvddån ja ietjas låhkåmberustibme arvusmáhteduvvá. Nannida aj sámegielav tidnigij, jiednabáttij ja videobáttij sámegiellaj. Svieriga Radio ja TV sáddiji muhttijn mánájprográmmajt sámegiellaj.
3. Äjgáda e ietja sámegielav ságasta valla hálijdi sijá máná guovtegielagin sjaddi
Vájku ietja ähppe sámegielav ságasta jali ságastittjat dav dájvvalakkoj ilá binnáv máhttebihtte, huoman máhttebihtte viehkedit ietjada mánáv gielav oahppat . Rávkká diedon muhtem rahtjamijt valla ij le åbbå máhtodibme. Hähttu vidjurijt dahkat gånnå mánná gullá sámegielav ietjá ulmutjijs, jus gávnnuji berraha jali rádna gudi viehkedi gielalasj åvddågåvvån. Máhttebihtte buojkulvissan sámegielak berrahijn sjiehtadit sån agev sámegielav mánájn ságas. Máhttebihtte aj gähttjalit sámegielak biejvvesujtárav vuostasj jagijn ásadit. Ájnnasamos le mánná dájvvalakkoj sámegielav birrasin gullá ja álgo rájes oahppá dav luondulattjat viessomin adnet. Jiednabátte, videobátte ja CD/DVD-skierro sámegiellaj ja åhpadusáv sámegielan åvddåskåvlån ja skåvlån li diedon danna aj ájnnasa. Ájnas le aj dalloj gå duv mánán ij le máhttelisvuohta sámeskåvlån vádtset jali säbrrat integreridum sáme åhpadussaj. Jus li bargge åvddåskåvlån gudi sámegielav máhtti de máhttebihtte suv gåhttjot sámegielav ságastit. Javlle tjielggasit: " Mielas sihtin dån sámegielav ságasta munnu mánájn". Ihkeven dåjmalasj vuohke mánáv miellodit sámegiellaj le vuosedit dåj ietja hálijdihtte dav oahppat. Máhttebihtte iehketkursav vádtset jali tjuovvot mälggatåhpadusáv ja vuodojt sámegielan oahppat ja dan maŋŋela máhttebihtte gähttjalit vidjurijt dahkat gå ålles fuolkke bágojt sámegiellaj ávkki jali hárjjidallá báhkogárggádisájt ja lávllagijt aktan. Ájnnasamos le vaj vaddebihtte mánnáj dåbdov suohtas ja ávkálasj le sámegielav máhttet.
MOATTEGIELAK ÅVDDÅNIBME
Vuollelin giehtadallap muhtem vidjurijt maj birra äjgáda moattegielak fuolkijn álu gatjádi:
Giellasegadibme
Jus mánná gullá umasslágásj gielajt äjgádijs de álu váset ájggegaskav gå giela segaduvvi. Mánásj ij le ájn buojkkám äjgáda guokta umasslágásj gielajt ságastibá: ij le ájn sieradam mij färttáhasj gielajda gullu. Bájken jagev máná vuostasj bágo maŋŋela, dj. guovtejagágin mánná tjuolldegoahtá giellavuogádagájt. Álu muhtem jage dárbahuvvi åvddål gå giela sieraduvvi. Mánná oahppá sierra ulmutjijt, sierra vidjurijt ja sierra jienajt sierra gielajn aktidit ja dán láhkáj oahppá gielajt sieradit. Gå mánná le gålmå- jali nieljejagák de häjttá gielajt segadit gå ságas.
Máná gielas akta máhttá ienebut åvdeduvvam gå nubbe. Dävdátjit bágojt ma fájlluji rasjep gielan le dábálasj mánná luojkká bágojt ja moallánagájt gielas majt buorebut máhttá. Jus mánná segat gielajt dán láhkáj de viehkedihtte bágov mij fájllu ávkkit. Ájnas le ietjada giellaávkkima birra ájádallat ja gå ságastihtte mánájn de gáhttit gielajt segadit. Dan láhkáj mánná buorre gielalasj åvddåmerkajt oadtju, sámegielan ja dárogielan.
Dábálasj le gåjt vuorrasap moattegielak máná ja ållessjattuga muhttijn ulmijn bágojt ja moallánagájt nuppe gielas nubbáj ávkkiji. Dalloj ij le des sämmi giellasegadus gå dat mij le mánán, ájnat le nåv gåtjoduvvam kodamålssom. Kodamålssom le sierralágásj ságastimvuohke mij val ietjá moattegielagij ávkkiduvvá ja dävddá sierralágásj dåjmajt (bv. soabmásav siterit, juojddá åvddånbuktet jali tjabu gielaj ståhkat.)
Giela åvddåni umassláhkáj ja umasslágásj valludagájn
Gå mánná le oahppam umasslágásj gielajt nubbe nuppes sieradit de aj giela åvddåni umassláhkaj ja umasslágásj valludagájn. Gasskavuohta le gåktu ja goassa giela ávkkiduvvi. Moattegielak máná åvdedi árrat luondulasj dåbdov makkir giella galggá ávkkiduvvat umasslágasj ulmutjij ja umasslágásj sajijn. Muhtem vásádusá ja dåjma li nuppe giellaj tjanádum ja muhtema nuppijn. Mánná gut le guovtegielak dárogiellaj ja sámegiellaj dávk buoremusát guollisj sámegiellaj valla dáhtáv spelasj dárogiellaj. Dábálattjat mánán li umasslágásj báhkovuorká dárogielan ja sámegielan. Dát máhttá rievddaduvvat: moattegielak ulmutjin le gähppat ietjas báhkovuorkáv goappásj gielan maŋenagi hárjjidallat gå vidjura ietjájduvvi ja ådå dárbo badjáni. Moattegielak ulmutja giella åvddån viessomin jur degu avtagielaga.
Oahppamvalludahka umasslágásj gielajn le gasskavuohta máná aktavuodaj goappásj gielaj almmavuodan. Jus dunnus nubbe le hejman ja säbrrá mánájn biejven ja nubbe le val hejman idedijt, iehkedijt ja vahkkogietjijt de le diehttelis mánná ij máhte goappásj gielajt sämmi valludagán åvdedit. Rádnaj ja skåvlå giella dávk oattjosj bájnatjim ánburgev gå mánná vuorrasap sjaddá. Ihkeven ájnas le ávkkibihtte gájkka nävojt ma tjielggiduvvi badjelin nannidittjat máná sámegielav: girje, tidniga, radio- ja TV-prográmma, CD/DVD-skierro, videofilma jnv.
Ságastimvuornnom
Mánásj vuornnu muhttijn ságastit jali tjabu duv gielav gulldalit. Vuosstálasstem lisj dávk, sämmiláhkáj gå duv mánná dávk biebmujn smálasj åttjudittjat duv berustimev. Sámegielak äjgádin bierri gisjkadit gåktu le álggám: ávkki sámegielav stájggat juska makkir gielajn mánná vásstet. Gå dån iesj dav joarká ságastit de giella nanniduvvá. Gähttjala aj ásadit mánná iejvvi ietjá mánájt gudi sámegielav ságasti. Ale vuollána, gáhtti vaj ij suhta jali håjen sjatta, ájnat gähttjala moattegielakvuoda positijvalasj bielijt dättodit. Ájnnasamos le diedon dunnu aktavuohta gaskanihtte.
Vuorrasap mánájda, bv. lågenangålmmå ja lågenanaktse jágij gaskan, negatijvalasj vuojno rádnajs ja birrasis dávk littji gå hähkkat unneplågogielav hiejtti ságastit. Dábálasj le berustibme giellaj ruoptus boahtá. Moadda nuora gudi li vuostasj gielav (jali vuostasj gielajs avtav) bässtám gähttjali maŋebut ådåsis dav oahppat. Säbrram sáme mánáj- ja nuorajlägarij máhttá mánájt ja nuorajt måvtåstuhttet sámegielav vat ávkkigoahtet.
SÁMEGIELLA ÅVDDÅSKÅVLÅN JA SKÅVLÅN
Åhpadus sámegielan ja ienemusát sámegiellaj åvddåskåvlån ja skåvlån máná moattegielak åvddånimev nannit - bäggaluvvam le moaddi dán girjátjin. Valla makkir máhttelisvuoda gávnnuji sámegielav svieriga skåvlån oahppat? Sámegiella le 2000 jage rájes akta vihtta rijkalasj unneplågogielajs Svierigin ja doarjoduvvá aj sierra giellalágan. Moatten almulasj moattegielak kommuvnajn Svierigin li mánájn gudi sáme unneplåhkuj gulluji iehtjádij siegen riektá åvddåskåvllådoajmmaj sámegiellaj. Svierigin gávnnuji guhtta sámeskåvlå; Gárasavvon, Giron. Láttevárri, Váhtjer,Jåhkåmåhkke, ja Dearna. Integreridum sáme åhpadus gávnnu muhtem kommuvnan. Lågo ienebuv htpp://www.sameskolstyrelsen.se/.
MAŊUTJISSAJ
Moadda fuolke gudi li moattegielaga li muhttijn gássjelisvuodajda boadádallam, valla ålomusá javlli aj moattegielakvuohta ávkijt buktá. Sij e lulun goassak guovtegielakvuoda dagi bierggit. Vállji dån aj moattegielakvuohtaj, árvulasj le.
TJUOVVUS VUORBBE!
Moattegielak åvddånibme - majt máhttep vil dahkat?
Vatte mánnáj máhttelisvuodav gielav aktijvalattjat aktan berrahij, rádnaj ja gránnaj ávkkit.
Ávkki iesj gielav bäjválasj bargojn, gärddáda bágojt, moalgedimijt ja báhkorájdojt!
Arvusmahte mánáv gärddádit, sjimostit majt javla ja gärddáda bágojt moaddi!
Gärddáda moalgedimijt ja versajt gå vádtsebihtte jali labudihppe umasslágásj vidjurijn!
Lávlo álu ja ednagit mánáj! Ednagav oattjo, bágojt, jiednadimijt, rytmav ja giellahármonidjav.
Jus tjuojalvisáv i máhte jali jus ij gávnnu de gávna ietjat tjuojalvisáv
Lågå álu mánnáj ja dibde mánáv "låhkåt" dunnuj!
Ståhkusin mánná oahppá buoremusát! Arvusmahte aj ståhkamav ietjá mánáj!
Äjgáda ja ållessjattuga hähttuji vuosedit bágoj ja dagoj vaj gájkka giela li avta árvulattja.
Mujte: Mánná oahppá gielav gå ságastuvvá náginis gesi lijkku.
Några meningar på övriga sidor:
Eli Kappfjell le oarjjelsámegiellaj jårggålam Översatt till sydsamiska av Eli Kappfjell sidan 17
LÅHKÅMDIEDO:
Arnberg, Lenore (2004), Så blir barn tvåspråkiga. Vägledning och
råd under förskoleåldern.
Stockholm: Wahlström & Widstrand.
Baker, Colin (1996), Barnets väg till tvåspråkighet: råd till föräldrar
och lärare i förskola och grundskola. Uppsala: Påfågeln.
Börestam Uhlmann, Ulla & Huss, Leena (2001), Språkliga möten.
Tvåspråkighet och kontaktlingvistik. Lund: Studentlitteratur.
Harding, Edith & Riley, Philip (1993), Den tvåspråkiga familjen.
En handbok i tvåspråkighet. Uppsala: Påfågeln.
Hyltenstam, Kenneth (red.) (1996), Tvåspråkighet med förhinder?
lnvandrar- och minoritets undervisning i Sverige. Lund: Studentlitteratur.
Håkansson, Gisela (2003), Tvåspråkighet hos barn i Sverige. Lund:
Studentlitteratur.
Skutnabb-Kangas, Tove (1981), Tvåspråkighet. Lund.
Två språk eller flera? Råd till flerspråkiga familjer. Myndigheten för skolutveckling ja Språkforskningsintitutet i Rinkeby li girjátjav ålgusvaddám (2002,2003,2004,2006). Girjásj mij le guovtegielak, gávnnu gåjt dal ájn dárogiellaj ja lågenanguhtta stuorra sisjåhttegielajda.
22 Ábnnasa sámegiellaj:
Ájtte Duodje memo - spella sáme duojijn. Nordiska Museets Förlag Tri Print.
Fjällgren, Lajla (1982), Laavloeh. Lávllaga oarjjelsámegiellaj (girje ja kasähttabádde). Luleå: Alltryck AB.
Holm Bull, Ella (1998), Laavlomh maanide (girjje ja báddima kasähttabáddaj ja CDaj).
Jåhkåmåhkke: Sámeskåvllåstivrra.
Yrkesspelet Desideria Pittsa (1994) idea milta; smávva ja stuorra kårtå. Jåhkåmåhkke: Sámeskåvllåstivrra.
Webbabielle:
Ábnnnasa sámegiellaj barggijda (åvddå)skåvlån, valla aj mánájda ja äjgádijda, gávnnu: http://modersmal.skolutveckling. se/samiska
Dát webbabielle gávnnu Myndigheten för skolutveckling - Tema Modersmål .
Diededibme láhkaásadime birra Svieriga vihtta rijkalasj unneplågogielaj gáktuj gávnnu:
http://www.sweden.gov.se/sb/d!1483/a/12607
Diededibme Sámeskåvllåstivra birra (SamS)
http://www.sameskolstyrelsen.se/
Gijttep Svenska Finlands Folkting man girjásj guovtegielakvuoda birra muhtem märráj ávkkiduváj vuodon dán girjátjij.
Lena Huss, Centrum för multietnisk forskning Uppsala Universitet ja Ellen Bijvoet, Centrum för tvåspråkighetsforskning Stockholm Universitet libá tevstav dán girjátjin gárvvim.
Sigrid Stångberg ja Kerstin Pittsa-Omma, Sámeskåvllåstivrra libá tevstav gehtjadam.
